Ma ei tea, paljud teist on kokku puutunud CV koostamisega või CV lugemisega, aga arvan, et enamik. Seda siis kas tööotsija või värbaja rollis. CV-de maailm on üsna kirju.  Mõtlen, et võikski koostada ühe „CV-de kirju-mirju“. 

Isiklikult arvan, et CV on tööotsija visiitkaart. Jah, pisut suurem formaat ja rohkem sisu, aga ikkagi visiitkaart. Milline on üks ontlik visiitkaart? Lihtne ja klaar: nimi, ametinimi, kontakt.  CV visiitkaardina vajab rohkemat: sisu (andmeid hariduse, töökaare ja oskuste kohta).  

Googelda ja Sa leiad – erinevaid CV-de vormistusi on mustmiljon. Liialdan, aga neid on tõesti palju, alustades klassikalisest CV-st lõpetades sellistega, mille puhul võib tekkida kahtlus, et kas see on ikka CV. CV koostamine on tehtud kasutajasõbralikuks ja lihtsaks, näiteks tööportaalide elektrooniliselt täidetavad vormid.  

Kas ühest CV-st piisab? Ei. Lugesin just üle – mul on neid tervelt 4: on klassikaline, siis fotoga ja siis neist olen omakorda loonud erinevad variandid.

Milleks mitu? Sest tööpakkumised on erinevad – sisaldavad erinevaid nõudeid ja ootusi. CV peab olema paindlik – ei piisa kunagi ammu koostatud ühele A4-le paigutatud vormist. Nii nagu inimesed on erinevad, on ka nende elud erinevad. Kandideerimisel valin välja selle CV, mis kõige rohkem tööpakkumises toodud nõuetele vastab. Käin selle värske pilguga üle ja saadan pärast vajalike muudatuste tegemist teele. Muidugi mitte üksi, sest tavapäraselt küsitakse CV-le lisaks ka kaaskirja või motivatsioonikirja.  

Aga vaatame siis koos läbi selle nö klassikalise CV vorminõuded.

Esmalt isikuandmed. Piisab nimest ja kontaktandmetest. Ei mingit vanust ega perekonnaseisu, laste arvust rääkimata. Ja nii ongi! Neid võid avaldada töövestlusel vaid juhul, kui värbaja/tööandja pärib esmalt, et kas oled nõus avaldama – ja ka siis võid viisakalt keelduda. Laste kohta päritakse siis, kui tööandja soovib jõulude ajal oma töötajate lapsi meeles pidada. Laste kohta on tarvis infot ka sellepärast, et tööandja saaks vormistada vanemale seaduses ettenähtud lapsepuhkuse päevi.  

Järgneb hariduskäik, aga see blokk võib vahetada kohad ka töökaart kirjeldava lõiguga.

Hariduskäik – alustan viimasest kutse/ameti/kraadiõppest ja päris algkoolini oma arenemist inimeseks ei näita. Pigem võikski näidata haridust suunaga ülevalt alla. Oleneb ka vanusest – värskel gümnaasiumi lõpetanul  piisab gümnaasiumi, või ametikooli lõpetajal ametikooli taseme näitamisest; kel kõrgem haridus juba olemas, millele hiljem lisandunud muid kraadiõppeid või kutseõpet, siis võib kõrgkooli jätta nö alumiseks. 

Tööelu. Piisab viimase (maksimum) kümne aasta töökohtade loetelust. Loodetavasti pole neid siis kümme erinevat töökohta...

Oluline on aastaarvu juurde veel välja tuua ameti- või töökoht ja sulgudesse võiks märkida ära töö lühisisu. See võib olla täitsa märksõnaline – näiteks sekretär (dokumendihaldusüsteemi administraator).  

Siis järgneb täienduskoolituste, oskuste, harrastuste blokk.  

Täienduskoolituse korral toon välja selle, mis mu soovitud töö saamiseks kaasa aitab. Ja ma ei kirjuta siia sajandi alguses läbitud koolituskursuseid.

Oskuste kohta märgin ära kõik selle, mis mu töötamist toetab – kas oskan tavapäraseid kontoriprogramme, Wordist, Excelist rääkimata.  

Kui valdan keeli ja need on töökuulutuses nõutud, märgin ära oma keeleoskuse. Ja mitte, et see või too keel on A, B või C tasemel, vaid et saan aru ja julgen suhelda. A – C taseme märkimisel peaks seda tähte kinnitama vastav sertifikaat.

Hobide kohta annan samuti infot – mõni harrastus on igal inimesel ja see näitab, et oskad oma vaba aega sisustada ja kui peakski olema pingeline tööperiood, siis on Sul olemas tegevus, mis tööpingeid maandab. Olen näinud CV-d, kus hobina oli märgitud „pere“...  

Kui kandideerin töökohale, mis eeldab isikliku sõiduauto kasutamist, siis märgin ära, et mul on vastav ja kehtiv juhtimisõigus. 

Kõige lõppu lisan CV koostamise või selle üle vaatamise kuupäeva. 

Ja rohkemat polegi vaja. 

Foto?

Jaa, ma ise arvan küll, et üks korralik ja hiljutine foto ilmestab igat CV-d. Ja otse loomulikult ei lõika ma oma nägu välja kuskilt fotolt, kus veedan koos sõpradega oma vaba aega, või ei lae üles bikiinides või sortsidest üles võetud rannafotot. Hm, aga võibolla mõni tööandja just sellist fotot soovibki näha? Igatahes peab foto olema korrektne, mitte hommikuhägune ülesvõte.  Ent foto lisamine CV-le pole kohustuslike ja tööandja ei saa seda töökuulutuses nõuda.  

CV koostamine pole raketiteadus, aga on palju neid, kelle arvutioskus või muu põhjus ei võimalda iseseisvalt CV koostada.

Ja siin tulengi Sulle appi mina – kui Sul on soov kandideerida või vajad lihtsalt ühte korralikku CV põhja, siis leia mind üles – mulle meeldib seda tööd teha ja aitan Sind hea meelega.    

Ly