Tegelikult liigitub alljärgnev jutt tööõnne alla.
Eksimused, apsud, vead töös. Ma olen kindel, et meil kõigil on ette näidata mõni aps või prohmakas, millele eriti mõelda enam ei taha ja millest saadud õppetund on tänini meeles.  Suhtumises on küsimus. Usun, et töötaja on motiveeritum ja lojaalsem sellele tööandjale, kes eskimusi näeb, osundab ja ulatab töötajale võimaluse: mida me saaksime koos teha, et enam ei juhtuks? Just "meie", mitte "sina". Olen kohanud mentaliteeti, kus eksijat kollektiivis eksimuste pärast välditakse. Hoolimata kokku lepitud väärtusest "professionaalsus ja koostöö", räägitakse kolleegist selja taga halba ja lüüakse ta vaat et risti eksimuse eest. Väärtused kaovad meelest ja põlgus võimutseb. Ükski töötaja, aru saanud oma veast, ei tunne end sellises kollektiivis hästi. Kas eksimine on ikka inimlik?
Mulle ei meenu, kes too ütleja oli, aga mõte oli ja on ilus - "Enne kui hakkad laitma ja korrale kutsuma, mõtle end eksija asemele. Too tunneb nagunii süüd ja häbi. Ehk on sinu kui juhi võimalus, ülesanne just nüüd näidata, et hoolid ja toetad: vigu juhtub ja vigu teeme kõik. Koos leiame lahenduse, koos vastutame," Märkate - meie ja koos. Kui Sa oma kollektiivile mõtled, siis kuidas teiega on. Jah, on eksimusi, millele on keeruline toetavat suhtumist anda. Noomida? Nii eilne päev! Ammu on möödas ajad, kus hooletu töötaja seisab ülemuse laua ees ja ootab alandlikult karistust. Usun, et inimväärikust madaldavat suhtlemisstiili kohtab praegugi veel palju, sestap loodan, et kasvab peale uusi juhte, kes on läbinud psühholoogiaalaseid koolitusi või coachingu ettevalmistuse. Et hästi juhtida, tuleb inimesi tunda. Emotsioone tuleb osata juhtida.
Et Su töötaja teeks vähem vigu, vaadake koos üle tema töölõigud: võibolla on tal koormus suur ja tähelepanu hajub seetõttu erinevate ülesannete täitmisel? võibolla on tal ülesandeid, mille paremaks täitmiseks vajab täiendõpet? võibolla puudub tal info, et tööülesannet hästi täita? võibolla ta pole ammu puhanud? võibolla vajab ta lihtsalt Sinu tuge, et enesekindel olla ja julgeda uuesti keerukamaid ülesandeid täita?   
Ma julgen väita, et töötaja on õnnelik(um) töökeskkonnas, kus eksimisi peetakse inimlikuks (no ikka juhtub) ja kus eksimusele ei viibutata näpuga, vaid pakutakse abi ja toetust, et enam nii ei juhtuks; kus juht ei pea negatiivse alatooniga epistlit, vaid juhib vestlust ja aitab lahendust leida.
Mõtle, kas Sinu töötajad on õnnelikud? Kas Sina oled õnnelik?